Pretty much kirjeldab mu sellenädalast meeleolu.
Ja Eliisa tahtis et ma avaldaks selle.
** Teod on need mis räägivad.**
Ta ütles:
Mul on kõht tühi.
Anna mulle süüa.
Ma pole midagi söönud
viimase viie minuti jooksul.
Ta ütles:
Pese mind.
Ma olen must.
Sa pole pesnud mind
viimase tunni jooksul.
Ta ütles:
Mängi minuga.
Mul on igav.
Mul on igav juba
viimased viis sekundit.
Ta ütles:
Korista siit.
Siin on puru.
Ma ajasin maha
sest mul on igav ja
ma olen must.
Sa andsid mulle alles nüüd süüa.
Ta ütles:
Hoia mind.
Ära lobise.
Ma kukun.
Ma olen seda teinud juba kolm korda
viimase poole tunni jooksul.
Ta ütles:
Laula mulle.
Sa ei oska laulda.
Tantsi parem.
Ta ütles:
Loe mulle.
Ma ei ole seda raamatut varem näinud.
Mitte viimased pool aastat.
Ta ütles:
Tõsta mind.
Ma tahan näha maailma
kõrgemalt.
Ta ütles:
Pane mulle prillid ette.
Ma pole sind lähemalt vaadanud.
Mitte viimase kümne aasta jooksul.
Ta ütles:
Võta prillid eest.
Sa ei ole piisavalt ilus, et sind nendega vaadata.
Sa polegi olnud seda
terve oma elu jooksul.
Ta ütles:
Ära nuta.
Pisarad on nõrkadele.
Sa oled olnud juba nõrk
viimased viis päeva.
Ole tugev!
Ta ütles:
Ulata mulle pult.
Ma panen kinni selle valemasina.
Ta on valetanud mulle
juba viimase sajandi jooksul.
Ma ütlesin:
Jahjah. Kohe.
Jahjah. Muidugi.
L.
No comments:
Post a Comment